Ohumärgid
See on Iapsevanema suur rõõm, kui tema laps hakkab kõnelema. Enamik lapsi õpib rääkima märkamatult. Siiski on ka neid lapsi, kelle kõne areng ei kulge tavapäraselt, kes ilma spetsialisti abita kõnet ei omanda.
Täheldatud on ohumärke, mil võib arvata, et lapsel on või on tekkimas kõnelisi probleeme:
- kahe -aastane laps ei räägi
- lapse kõne on pärast kolme aastat veel suuresti arusaamatu
- kolme -aastane laps jätab ütlemata sõna algused
- kolme- aastane laps kasutab ikka veel kahe- ja kolmesõnalisi lauseid
- häälikuid on kõnes puudu, võrreldes nende tavapärase tekke ja arenguga
- laps kasutab oma kõnes põhiliselt täishäälikuid
- viie -aastaselt on sõnades pidevalt puudu sõnalõpud
- viie -aastaselt on lause struktuur silmapaistvalt vale
- laps häbeneb ja on häiritud oma ebaõigest kõnest
- kuue- aastaselt puudub kõnes soravus
- laps teeb kõnes kuuldavalt raskeid vigu veel seitsme -aastaselt
- lapse hääl on monotoonne, liiga vali, liiga pehme või tuntavalt kandvuseta
- hääle omadused on liiga kõrged või madalad, arvestades sugu ja vanust
- laps räägib läbi nina
- pärast viit eluaastat on kõnel vale rütm, kiirus, kasutuses on valed käänded/pöörded.
Foto I.Veskiväli erakogu